reede, 6. november 2009
ISADEPÄEV
Nii nagu ei saa olla ühtki inimest ilma emata, ei saa olla kedagi ka isata. Ometi on isadepäeva pidamine emadepäevast tunduvalt tagasihoidlikum. Läbi ajaloo on naist ja ema peetud kodu hoidjaks ja meest kaitsjaks. Kuigi tänapäeval ei pruugi kehtida vana traditsiooniline rollijaotus, on isadepäev tunduvalt raskem juurduma kui emadepäev. Üks põhjus võib ollagi just selles, et tänapäeva Eestis kasvavad paljud lapsed ilma isata.
Eestis tähistatakse isadepäeva novembri teisel pühapäeval. Ka selle päeva tähistamine sai alguse Ameerika Ühendriikidest ja umbes samal ajal kui emadepäevgi – 1910. aastal. Analoogiliselt emadepäevale on ka isadepäev Eestisse jõudnud põhjanaabrite eeskujul.
Kui maailmas peetakse emadepäeva lilledeks kõige rohkem nelke, siis isadepäeva lilledeks on saanud punane ja valge roos.
Kasutatud kirjandus:
Piret Õunapuu. PÜHAD ja KOMBED. Kirjastus:Tänapäev.
Eestis tähistatakse isadepäeva novembri teisel pühapäeval. Ka selle päeva tähistamine sai alguse Ameerika Ühendriikidest ja umbes samal ajal kui emadepäevgi – 1910. aastal. Analoogiliselt emadepäevale on ka isadepäev Eestisse jõudnud põhjanaabrite eeskujul.
Kui maailmas peetakse emadepäeva lilledeks kõige rohkem nelke, siis isadepäeva lilledeks on saanud punane ja valge roos.
Kasutatud kirjandus:
Piret Õunapuu. PÜHAD ja KOMBED. Kirjastus:Tänapäev.
neljapäev, 5. november 2009
esmaspäev, 2. november 2009
2.NOVEMBER 2009 HINGEDEPÄEV KOOLIS
MEILE RÄÄKISID:
KARULA KOGUDUSE ÕPETAJA ENNO TANILAS
FOLKLORIST MARJU KÕIVUPUU
MEILE MÄNGISID:
FLÖÖDIL: RUTTY JALLAI
KLAVERIL: ELVIIRA VARIK
KARULA KOGUDUSE ÕPETAJA ENNO TANILAS
FOLKLORIST MARJU KÕIVUPUU
MEILE MÄNGISID:
FLÖÖDIL: RUTTY JALLAI
KLAVERIL: ELVIIRA VARIK
HINGEDEPÄEVAST
Üle tuhande aasta on kristlik kirik 2. novembril pühitsenud hingedepäeva, kõikide usus lahkunute mälestuspäeva.
See lähtub teadmisest ja soovist, et inimese olemasolu siin maailmas ei piirdu ainult otseselt nähtava ja kogetavaga. Ka siis, kui inimene toetub puhtalt mõistusele, ei usu igavest, ei kao surres jäljetult keegi. Jäävad mälestused, jäävad esemed, mis lähedast meelde tuletavad. Nüüd, sügise saabudes, tuleb koos läheneva ööga meie ligi teadmine iseendagi piiratusest, ajalikkusest. Inimene mõtleb rohkem surmale, ka enda lahkumisele igavikku. Novembris peetakse hingedeaega, süüdatakse küünlaid haudadel ja akendel. Sageli võib-olla põhjust teadmatagi.
Hingedeaega ja -päeva peetakse meil rohkem rahvakalendri tähtpäevaks. Ometi on ka sellel, sarnaselt paljudele rahvakalendri pühadele, olemas selge ning kindel kristlik taust. Hingedepäeva (Festum omnium fidelium defunctorum) hakati pühitsema Prantsusmaal Cluny kloostri abti Odilo eestvõttel 998. aastal. Teatud mõttes kuulub päev kokku 1. novembril pühitsetava pühakutepäevaga, mida hakati pidama IX sajandil. Hingedepäev moodustab omapärase lisa või “protesti” pühakutepäeva suhtes, lähtudes soovist ühel kindlal päeval meenutada ka kõiki neid surnuid, kes ei ole pühakuks kuulutatud. Hingedepäeva sisu seisneb niisiis surnute mälestamises ja nende eest palvetamises.
See lähtub teadmisest ja soovist, et inimese olemasolu siin maailmas ei piirdu ainult otseselt nähtava ja kogetavaga. Ka siis, kui inimene toetub puhtalt mõistusele, ei usu igavest, ei kao surres jäljetult keegi. Jäävad mälestused, jäävad esemed, mis lähedast meelde tuletavad. Nüüd, sügise saabudes, tuleb koos läheneva ööga meie ligi teadmine iseendagi piiratusest, ajalikkusest. Inimene mõtleb rohkem surmale, ka enda lahkumisele igavikku. Novembris peetakse hingedeaega, süüdatakse küünlaid haudadel ja akendel. Sageli võib-olla põhjust teadmatagi.
Hingedeaega ja -päeva peetakse meil rohkem rahvakalendri tähtpäevaks. Ometi on ka sellel, sarnaselt paljudele rahvakalendri pühadele, olemas selge ning kindel kristlik taust. Hingedepäeva (Festum omnium fidelium defunctorum) hakati pühitsema Prantsusmaal Cluny kloostri abti Odilo eestvõttel 998. aastal. Teatud mõttes kuulub päev kokku 1. novembril pühitsetava pühakutepäevaga, mida hakati pidama IX sajandil. Hingedepäev moodustab omapärase lisa või “protesti” pühakutepäeva suhtes, lähtudes soovist ühel kindlal päeval meenutada ka kõiki neid surnuid, kes ei ole pühakuks kuulutatud. Hingedepäeva sisu seisneb niisiis surnute mälestamises ja nende eest palvetamises.
Tellimine:
Postitused (Atom)