Tänavu tehakse «Teeme Ära» kodanikualgatuse raames üle Eesti kõikvõimalikke talguid, mis võiksid korraldajate nägemuses käia nagu vanadel eestlastel kombeks oli - koos laulu, sauna ja õhtuse simmaniga.

JÜRIPÄEV - 23.APRILL

Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle.
Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld.
Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni – nad ei rünnanud koduloomi.
Veel 19. sajandil oli jüripäev mõisaga teenistuslepingute lõppemise ehk kolimise päev.
Jüripäeval peeti mitmel pool naiste- ja meestepühi. Setumaal Värskas on jüripäev kalmistupäev ja külapüha, kuid seda tähistatakse seal vana kalendri järgi ehk 6. mail.
Tänapäeval on jüripäev koristuspäev, skautide ja gaidide suurlaagri päev (püha Jüri, õilis rüütel, on skautluse kaitsepühak, skaudid aga - tänapäeva rüütlid. Iga kord toimub nende jüripäevaüritus erinevas Eestimaa paigas, et õppida tundma oma kodumaad). Paljudes kohtades on see jüripäevajooksu aeg, mida algatavad koolid ja seltsid.


Jürituli

19. sajandil tehti tihti tuld juba enne jüripäeva, mis tähendas ühtaegu hundi silmade põletamist. Sama tähendus oli jüritulelgi. Jüritulle ohverdati, väljalastud kari aeti päripäeva jürisuitsust läbi. Lõkkes põletati risu ja rämpsu. 20. sajandi alguses ja teisel poolel mälestati jüritulega vahel ka jüripäeva ülestõusu.

RAHVUSVAHELINE MAA PÄEV - 22. aprill

22. aprillil tähistatakse ligikaudu 175-s riigis ülemaailmset Maa päeva. Maa päeva tähistamine sai alguse 1970. aastal USA-s, kus miljonid ameeriklased protesteerisid tänavetel keskkonna saastamise vastu. Tänapäeval tähistatakse Maa päeva kogu maailmas mitmete erinevate ürituste ja ettevõtmistega, eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele.

TAGASI ESIISADE TARKUSTE JUURDE.

1. Oleme põline maarahvas, meie esivanemate suhe loodusega oli hoopis midagi enamat kui praegu. Taarausulistena suhtuti kõigisse elusolenditesse aupaklikult, inimene ei tundnud end looduse valitsejana, pigem vastupidi.
2. Aeg on meid paljuski muutnud, tunneme end tarkade ja tähtsatena, tihti unustame selle kui väetid me tegelikult selles suures süsteemis oleme.
3. Eestimaa suurim rikkus on tema looduslikus seisundis olevad alad – metsad, sood, loopealsed, puisniidud. Kuigi aastakümneid oleme elanud võõra võimu all, on meil siiski OMA RUKKILILL, OMA SUITSUPÄÄSUKE, OMA PAEKIVI, OMA LAHEMAA!
4. Praegustest majandusraskustest säästab meid vaid säästlik eluviis. Ülistada tuleks alalhoidlikku, mitte priiskavat eluviisi - ELA VÕIMALUSTE PIIRES, SÄÄSTA TULEVIKU TARVIS.
5. Muistsed eestlased suhtusid metsa, veekogudesse, oma elupaikadesse nagu oma elukaaslastesse, kellega lepiti kokku, kellele maksti lunaraha, keda tänati ja kellega jäeti jumalaga, kellelt paluti andeks ja lepiti ära.
6. Elu kulgemise dikteeris mitte inimene vaid loodus. Inimene kohanes ja võttis looduse seadused omaks. Nende vastu eksimine tõi kaasa otsese häda inimesele, mitte loodusele....


AITÄH ÕPETAJA KAIELE JA ÜHEKSANDIKELE!

KOOLI ÜMBRUS ILUSAKS...

MATEMAATIKA TUND

PÜHAD VÕIVAD TULLA....